Kertu, "Ekke Moor" analüüs

Raamatu "Ekke Moor" peamised tegelased on Ekke Moor, Neenu Moor (Ekke ema), Eneken Üüve (Ekke silmarõõm), Toomas Üüve (Enekeni isa), Aat Elme (nõrga mõistusega sulane), praost Odja, Pille Riin, Jevdokia, Peederga Indu, Elda, Aleksander, Lassi, Uutšö, Jürga, Ekke juunior.

Raamat räägib noormehest nimega Ekke, kes on alles lapse mõistuse ja käitumisega ja ei võta midagi kuigi tõsiselt. Ainus, millest ta huvitunud on, on neiud - neid oskab ta nii sõnade kui tegudega enda ligi meelitada. Ta ellu on aga tulnud tüdruk, kellesse ta armub, Eneken Üüve. Tema nimel on ta lõpuks valmis ennast muutma ja soovides end tõestada oma emale, Enekenile, viimase rangele isale ning eelkõige iseendale, asub ta teekonnale, et ennast "lihvida" sobivaks meheks. Oma teel teeb ta põllumehe tööd praost Odja juures, viib hellust ning soojust emata jäänud ning fantaasiamaailmas elavale Pille Riinile, proovib poemüüja ametit Peipsi-äärses külakeses, kaevab kraave koos teiste kraavihallidega ning viimaks satub põdrakarjatajate Lassi ja Uutšö juurde, kes aitavad tal avastada oma hinge ning olemust. Seal teenib ta ka suure hulga raha, millega ta viimaks oma kodukülla tagasi pöördub. Seal ootavad teda oma viimaste hingetõmmetega ta vana ema, armsam Eneken ning ka poeg Ekke. Sinna jõudes mõistab ta lõpuks, et kõik mida ta otsinud on, ongi tegelikult ta enda kodus.

Teose põhiideeks on näidata, et ka suurimast logardist võib piisava pingutuse ja tahtega saada tubli mees. Ka meie endi elus tuleb ette olukordi, kus peame enne mingi füüsilise või vaimse raja läbima, et toime tulla teatud situatsioonides.

Mõtetest-tsitaatidest jäid kõlama järgmised:
"Miks mitte iga päev ümber sündida ikka uueks ja uueks inimeseks, nagu need näitlejad siin, mängides täna kuningat, homme mustusevedajat, ülehomme klouni või professorit. Olla alati uus ja mitte korduda, elada läbi oma südame kõik tuksed, oma hinge kõik sopid."   Esialgu jätab see lause kindlasti väga püsimatu mulje, aga idee on tegelikult hea - liiga tihti jäävad inimesed elus toppama, kartes, et nad ei olegi millekski enamaks võimelised. Jäävad rassima töid, mis neid tegelikult ei rahulda, jäävad inimeste kõrvale, kes neile rõõmu ei paku. Elu peaksime aga elama täiel rinnal, võimalusel iga hetke nautides, proovima kõike erinevat, et leida see parim.
"Miks õnn juba sündides sisaldab mõrudust ning armastus eeldab köidikuid ja loobumust?"  Polnud sellele kunagi varem mõelnud, aga liiga tihti seostub sõnadega "suhe" ja "armastus" automaatselt millestki loobumine, mingite ebameeldivate ümberkorralduste tegemist, tunne, et su vabadus on piiratud ja et pead nüüd muutuma hakkama täpselt selle inimese meele järele või tema jaoks. Samas aga, kui muutud liiga palju, polegi enam see inimene, kellesse armuti. Armastus peaks jätma piisavalt hingamisruumi mõlemale osapoolele, mõlemad peaksid tegema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vähegi vajalik, et ennast selle suhte jaoks sobivaks korrigeerida ja tundma asjast eelkõige õnne ning rõõmu. See ei tohiks olla midagi rõhuvat ja hingematvat, pigem kerge, kaunis ning erakordne.
Ja üldiselt need viimased peatükid, kus Ekke viibis Lassi ja Uutšö juures, olid läbi ja läbi suurepäraseid mõtteteri täis, otstarbetu oleks neid eraldi hakata välja tooma. Eriti meeldis mulle ka selle hõimu vaba ellusuhtumine - mitte laisk ega logelev, vaid elurõõmus, usaldav, iseenesestmõistetav ning rahulik elu. Üsna palju heideti ette ülejäänud inimestele umbe-tormamist ei-tea-mille poole, kuid ei usu, et ilma selleta enam oskaksimegi.

"Ekke Moor" analüüs (Sirelyn)

A.      Gailit`i  teos „Ekke Moor“ on eesti lugu, milles on tuntavad paljud meie rahvusele iseloomulikud kirjeldused. Lugu räägib noorest mehest Ekke Moorist, kes vastupidiselt oma vendadele ei raba tööd teha ja ei toeta oma vanemaid sellega. Tema veedab aega lõbusalt ja muretult, tööd teeb vaid siis, kui keegi midagi konkreetselt käseb. Ekkel on südamedaam  Eneken Üüve. Noor naine soovib, et Ekke läheks maailma end „siledaks lihvima“, et siis hiljem, kui mees tagasi peaks jõudma, saaksid nad koos ühist elu hakata jagama. Noor tulihingeline mees teebki nii ja oma teel satub ta erinevatesse olukordadesse, mis kõik talle eluks vajalikke õpetusi jagavad.  Enne seda  saab Ekke veel enda proovile panna ühes näidendis, kus ta improviseerides suurt tähelepanu ja kiitust saab.  Ta rändab sisemaa poole ja teeb erinevaid juhutöid. Müüb ka erinevaid esemeid, mis just naistele meelepärased olid. Odja juures teeb ta maalähedast tööd, kus aitab peremehel puid ja vilju kasvatada.  Oma teekonnal saab ta ka tähelepanu jutustaja rollis, sest tema pajatatud lood olid väga tähelepanu tõmbavad.  Olles eksinud, aitavad Ekke tagasi teele  Lassi ja Uutšö.  Loo lõpuks otsustab Ekke Moor siiski oma kodukohta tagasi suunduda ja tõdeb, et parim on siiski omas kodus olla.

B.      Peamised tegelased: Ekke Moor, Neenu Moor, praost Odja, Ekke Moor, Jevdokia, Dunja, Aleksander, Elda, Uutšö,  Lassi, Jürga,  Toomas Üüve, Pille Riin.

C.      Minu jaoks seisnebki teose põhiline idee selles, et thitipeale tuleb meil endilgi elus nii-öelda ringi rännata ja kogemusi kogeda, et leida vastus enda küsimusele kes ma olen ja mida ma elult tegelikult ootan ja tahan.  Selle rännaku käigus saamegi teada elutõed ja väärtused. Kogu teos ongi nagu üks elutee rännaku etapp, milles saatus enamasti on kujundanud.

D.      Teoses leidus ka erinevaid huvitavaid mõtteid. Minule jäi kõrva kõlama järgmine: „ Kuid inimesed ei luba ühtki  väljahüpet tavalisest, ühtki püüdu  ebaharilikku. Pead sarnanema täpselt veetilgana iga teisega,  ja kui sa seda ei ole, pole sa ühiskonna vääriline. Kõik väljaulatuvad konarused lihvitakse maha. – See mõte pani mind mõtlema sellele, kui eba tolerantsed oleme nende inimeste suhtes, kes meist erinevad ükskõik millise joone poolest, kes oma kõne, välimuse või oskustega.  Tihtipeale näidatakse nendele näpuga, justkui oleks nad teatud „puudujääkidega“, kuigi tegelikult peaksime neid aktsepteerima ja innustama oma eripäraga silma paistma ja seda rõhutama. Võtame näiteks  inimesed, kellele meeldib riietuda tavapärasest rõhutatuna, näiteks gooti stiilis. Palju me tegelikult läheme neile ligi ja lausume mõned innustavad ja positiivsed kommentaarid? Mitte tihti...  Ikka minnakse sõbrannadega naeru kihistama ja näpuga näitama. Selle tulemusena omapäraselt riietuv inimene tunnetab halba vastukaja ja otsustab sootuks massiga ühte sulandudes enese olemuse alla suruda. See on üks paljudest näidetest.  Mõte jäi silma, sest näen oma igapäevases eluski tihti sõpru näpuga näitamas natuke teisiti riietuvate noorte peale.  See on üleüldine kitsaskoht meie tänapäevases elus. Olen isegi meediast kuulnud, et kool on kurjast, sest kõik lapsed õpetatakse ühe malli ja tõdede järgi, ehk kaovad need eripärad, mis koolitee alguses meil kõigil on. Vähestel suudab säilida isikupära.

Teiseks jäi silma:  „ On ikka nii, et just vaene armastab  pillata ja jagada, kuigi ta peod on tühjad  ja süda külm. Ta säärikud haisevad hülgerasvast, aga ise müüb lõhnaõlisid. Ta tahab  tuua soojust, aga tal enesel on külmavõetud lõualuud kui kaks veskikivi vastamisi.“- Väga sageli satume kokku inimestega, kellel pole palju hingetega, aga sellegipoolest on nad väga lahked ja võtavad su avasüli vastu. Seevastu inimene, kellel on kõik olemas, on oma varaga muutunud upsakas ja pole enam nii inimliku suhtumisega, kui vaesem inimene ja seetõttu pole ta ka nii abivalmis ja vastutulelik. Oma edu tagajärjel unustatakse see tunne, kui elad vaesuses ja  pead iga päev võitlema ellujäämise nimel. Inimene, kes peab palju tegema selleks, et hakkama saada, oskab ka  rohkem hinnata abi ja toetuse hinda, pakkudes seda ka teistele. Toome näiteks  meie endi vanavanemad. Nad on kasvatanud üles oma lapsed, suure töö ja vaevaga, endale tihtipeale sentigi jätmata. Aja kulgedes on tekkinud ka lapselapsed, aga siiski toetatakse ka neid, jagades taskuraha, maiustusi jms. Pole tähtis, et nende elutöö oin nii-öelda tehtud, ikkagi leiavad nad oma sukasäärde kogunenud rahanatukesest osakese ka lastelastele jagamiseks.  See konkreetne mõte kõnetaski mind just seetõttu, et nägin kohe vaimusilmas oma enda vanavanaema, kes iga aasta saadab mulle sünnipäevadeks, jõuludeks ja kooli alguse puhul erinevaid meeneid või taskuraha. Tähtis pole selle väärtus, vaid mõte ja tunne, et olen siiski oma vanavanaemalgi pidevalt meeles.  

Lugemine on ohtlik tegevus

"Iga kirjutatud sõna saab teatud määral huvitavaks lugeda - see on süvenemise asi. Igale sõnale võib juurde kasvatada ükspuha kui suure seletuse, teooria või targutuse, ning juba see niisugune juurdekasvatamine ise ongi huvitav toiming." Hando Runnel

Kursuse "Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine" eesmärk on tegeleda eri lugemismudelite ja tõlgendusviisidega.  Kursuse jooksul peaksid õppima märkama teostes peituvaid humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi ning seostama neid igapäevaeluga.

Kursuse jooksul tuleb läbi lugeda 3 proosateost:

August Georg Gailit "Ekke Moor" (postitus siia 2. märtsi keskööks)
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" (postitus siia 9. märtsi keskööks)
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" (postitus siia 23. märtsi keskööks)

Sinu ülesanne on teha kokku vähemalt kolm blogipostitust loetud teoste kohta.


Blogipostitus peab sisaldama:
1. peamisi tegelasi;
2. teose 100-sõnalist lühikokkuvõtet;
3. teose põhiidee(si)d;
4. põhjendustega postitust selle kohta, missugused mõtted/tsitaadid/teemad teosest Sind kõnetasid.
5. vali teosest vähemalt 2-3 mõtet/tsitaati ja näita 50-sõnalise arutelu kaudu sellesama mõttega  seoseid mõne ühiskondliku, aktuaalse vm elulise teemaga.  Teisisõnu näita, et suudad teha loetud teoses üldistusi fiktsionaalsest maailmast n-ö pärismaailma. Teil on tulevikus hea vaadata kirjandi kirjutamisel neid tsitaate ja loodud seoseid!



Iga raamatupostitus annab arvestusele lisaks 5 punkti.

Postitus on Sinu looming -  sellele pole eraldi vormilisi nõudeid, kuid kirjutis peab moodustama terviku.


NB! lisa oma postitusele kindlasti sildid ehk labelid: OMA NIMI + kõne all oleva TEOSE nimi (kokkuleppeliselt on teoste siltide nimed järgmised: Ekke, Rukkis, Läänerindel) ja seda iga postituse puhul, sest nende märksõnade järgi on lihtsam postitusi hiljem otsida. 
näiteks: Jüri, Ekke (Jüri tegi postituse teose "Ekke Moor" kohta)